Pärnu-Jaagupi #2

Aeg: 2.04.2013
Koht: Pärnu-Jaagupi Gümnaasium
Osalejad: loobus:2; kohal:3; puudujaid:2

Protsess: Töötuba alustasin sellega, et küsisin kirjalikult osalejatelt luba nime ja allkirjaga, et pildistada, filmida ning materjale ka avalikus meedias jagada. Taustaks mängis rahulik muusika ning selle  taustal alustasime kahe lihtsa harjutusega- sõrmelill ning enesetunde mõõdik. Sõrmelill näeb välja nii, et osalejad seisavad ringis, nägudega üksteise poole ning hoiavad käsi rusikas, peopesad ülalpool. Järjest ringis liikudes avab iga osaleja sõrm sõrme haaval käed. See tähistab seda, et osaleja on protsessiks valmis ning "kohal". Seejärel hindas iga osaleja enda enesetunnet 10-palli süsteemis, lisades sinna juurde, mida oli tänases päevas head (soovi korral ka- mida oli tänases päevas mitte nii head). Jätkasime keha soojendusega, tehes mõned lihtsad lõdvestusharjutused. Seejärel istusime ruudukujuliselt vastastikku (sest nelja inimesega sai traditsioonilisest ringist ruut) ning tegime harjutust "sina-mina-tema". See näeb välja nii, et üks osaleja alustab kellelegi teisele osutades sõnaga "sina". Sinatatav osutab endale ja ütleb/küsib/hüüab vms "mina" ning kaks osalejat, kes on temast kummalgi pool, osutavad sinatatavale ning ütlevad "tema". Katsetasime erinevaid intonatsioone. Harjutus lõi mõnusa meeleolu ning aitas luua silmside läbi paremat omavahelist kontakti. Jätkates toolidel istudes, lugesime grupis kinnisilmi tunde järgi numbreid 1-10 (iga kord kui keegi ütles teisega samal ajal numbri, alustasime algusest). Kui jõudsime ühest kümneni, proovisime lugeda numbreid nii palju kui tuleb ning jõudsime 40-ni. Töötoa teises osas pärast põgusat (järjekordset) arutlust kuupäevade ja kellaaegade osas, jõudsime järeldusele, et kohapeal ei ole mõtet sellele aega kulutada, vaid see oleks parem ja mugavam jätta meie virtuaalses kodus selgitamiseks, kus saavad osaleda ka need, kes täna puudusid. Seejärel tegin ülevaate meie päris esimeses töötoas tekkinud ideedest. Alustasime lavastuse pealkirjast. Eelmisel korral pakkusin välja enda pikemat aega püsima jäänud idee "Mina & Maailm". See idee sobis ka osalejatele ning jätkasimegi nn ajurünnakuga sellel teemal. Kirjutasin tahvlile pealkirja ning kirjutasime selle ümber küsimusi, ideid, arvamusi- mis ideid selle pealkirjaga seoses tuleb, milliseid küsimusi tekib, millest rääkida tahaks. Tekkis palju häid mõtteid ja küsimusi, millest saime hea baasi olemasoleva väikse seltskonnaga, millelt liikuda edasi. Kahe puudujaga leppisin kokku selle nädala lõpus lisakohtumise, et saaksin ka nendega läbida need punktid protsessis, millega tegime algust täna. Mõistsin, et kuigi on tegemist väikese grupiga, pean arvestama sellega, et suur osa tööst saab tehtud selliselt, et grupp kohtub erinevas koosseisus jaotatuna- mõni saab tulla, mõni mitte, kuid pean hoolitsema sealjuures selle eest, et keegi ei jääks millestki ilma. Tõsiasi on see, et ma ei saa eeldada, et noored enda ~pooleteise kuu plaane hakkavad ümber korraldama, sedaenam et minu lõputöö projektis osalemine on vabatahtlik algatus ning ajahätta jäämine on puhtalt minu enda probleem. Igatahes, kui ideedefaas lõpule sai, selgitasin nn kodust ülesannet, mis sel korral esialgsel kujul realiseerimata jäi- järgmisel korral, kui kohtume juba kogu grupiga, võtab igaüks kaasa midagi, mille abil rääkida ühest küsimusest ja/või ideest, mida tekitas käesolev pealkiri. Seejärel olin sunnitud ootamatult muutunud päevakava osas veidi improviseerima, sest noored tahtsid proovida kohe seal ja praegu improvisatsiooni :) Tahtsid, said- tegime mõningaid nii minu kui osalejate pakutud harjutusi, nagu nt "bussijaama etüüdi", "klassijuhataja", "masin" jms. Harjutused lõid minu arvates soodsa pinnase jätkuvateks improvisatsioonitegevusteks- noored jälgisid üksteist, reageerisid kiirelt, olid aktiivsed ning mis peamine- neile meeldis see, mida nad tegid. Töötoa lõpetasime taaskord enesetunde mõõdiku ning sõrmelillega. Oli suur rõõm, et osalejate enesetunne oli selle lühikese aja jooksul tõusnud ning järgmist töötuba oodatakse rõõmuga! Mina tänan!

meie esimene (poolik) grupipilt/ our first (partial) group photo

ideedefaas/ the idea phase

:)

Time: 2.04.2013
Place: Pärnu-Jaagupi High School
Participants: quit:2; 3 here; 2 absent

Process: I started by asking written permissions from the participants, to record video and take photos in the workshops and share them in public media. We had some calm music in the background when we started with two simpe exercises- flower fingers and mood-o-meter. Flower fingers goes like this: the participants stand in a circle, facing each other and hold their hands „closed“, palms facing upward. Then participants open their hands in a row, finger by finger until we have a "flower" :) This stands for the participant being ready for the process and „here“. Hereupon every participant measured their mood on a scale from 1 to 10 and added one thing that was good in this day (and if one wanted, then also- what was not so good in this day). We continued with warm-up’s for the body with some simple relaxation exhercises. Then we sat down as a square (because with onyl 4 people the „good old“ circle transformed into a square) and played „you-me-s/he“- A points towards someone and says „you“ (B). B then points towards him/herself and says/asks etc „me“. Then the two people next to B point towards him/her and say „him/she“. We tried out different intonations, the exchercise created a good atmosphere and helped to get to know each other in a way, by creating eye contact. We continued with an excercise where everybody closed their eyes and started to count numbers in the group, but without agreeing on asking anything, just by following our noses (when two people said a number at the same moment, we started from the beginning). After being successful from 1 to 10 and back to 1, we counted them until we reached 40. In the second part of the workshop we continued to discuss dates and times for the workshops. I must say, I’m still not too good at time planning, so I talk to them about dates and times a lot. We understood that it’s better to discuss this online in our „virtual home“, where everybody can participate. Then we got to the point- I gave a brief overview about the previous workshop, where we got to the title of the performance, which has been my idea for quite a long time, but the participants all felt that this might work and it gets ideas flowing. The title is „ The World & I“. So we continued brainstorming on that one. I wrote it on the board and wrote down ideas, questions, opinions about this topic in general- what ideas do we have, what do we want to talk about. We created, in my opinion, a good base for eventual thoughts. I agreed with the two absent ones, that I will meet with them at the end of the week so that we could go through the things we did with today’s participants. I understood that even though it is a small group, I have to reckon with the fact that a part of the whole work will be done by having one half of the participants one day and the other part another day. And of course I have to take care that nobody misses out on anything. But it is a fact that I can not expect the participants to change their plans for the whole month, especially when it was voluntary to join the group in the first place. Anyway, when the idea phase eventuated, I explained the task which stayed unrealized this time, but next time when we meet with the whole group, everybody takes something with them (a movie, a song, an old toy, a poem etc), that helps them to talk about one of the questions or ideas that they got from the title „The World & I.“ Then came a point, where because of some unexpected changes I had to improvise a bit, because the participants really wanted to try some improv. So we did. We played some etudes like „the bus station“,“class“, „machine“ etc, which in my opinion created a bood base for further improv activities- they paid attention to one another, responded quickly and they liked what they were doing. We ended the workshop again with the mood-o-meter and flower finger. It was a pleasure to see that their moods were better than in the beginning and that they are waiting the next time with joy! Thanks, everybody! :)